Teise nädala märksõnaks sai rutiin. Teada ju on, et igasuguse kriisiga toimetulekuks tuleb taastada, säilitada igapäevaseid kindlaid tegevusi niipalju kui võimalik.
Alustasin rutiinsete tegevustega pühapäeval. Valmistasin ette esmaspäevased koolitunnid õpilastele, et need siis nädalavahetusel veel ära saata.
Koolipäev algab minul kell 09.00 arvutis. Meilide, suhtluste üle vaatamine, vajadusel vastamine. Lõunaks järgmise koolipäeva esialgne konspekt valmis. Siis päevaülesannete lahenduste pildistamine. Päeva teises pooles konspekti vormistamine. Õhtul lähevad üles nii lahendused kui ka järgmise päeva plaan. Ja nii neljapäeva õhtuni välja. Reeded olen planeerinud õpilastele selliselt, et jääks aega lugemiseks, vajadusel nädalatööde lõpetamiseks, projektidega tegelemiseks. Ise püüan igal õhtul kella poole kuuest arvuti kinni panna. Pärast seda kontrollin suhtlust veel vaid telefonist.
Kuidas neil seal koduses õppes läheb? On neid vanemaid, kes mulle kirjutavad. Kirjutatakse, et on raske ja aeganõudev. Aga sedagi, et laps on väga iseseisev ning on näha, et koolis on õpetatud õppima.
Lisaks küsis ka kool nädala eest tagasisidet. Kokku
oli vastajaid 13, mis on pisut vähem kui pooled peredest (osad, kes
ei vastanud on kirjutanud otse mulle Stuudiumisse). Üldiselt said lapsed ise hakkama. Üksikutel juhtudel oli vaja
näpuga järje ajamist. Enamasti vajati vähest juhendamist.
Positiivsed
aspektid
-
hommikupoolne
õppimine
-
õpetaja juhised selged ja konkreetsed
-
toredad, mitmekesised, hästi struktureeritud ülesanded
-
mõistlik hulk ülesandeid
-
laps sai palju õues olla
-
laps on iseseisev, kohusetundlik
-
päeva ülesannete fail ja kontroll-lehed
-
koolitöö sai ruttu tehtud
-
lapsevanem nägi oma lapse töödele keskendumist (seda erinevates
õppeainetes)
-
kõik söögikorrad veedeti perega
Negatiivsed
aspektid
-
keeruline on last distantsilt juhendada kui lapsevanem tööl
-
ei oska ise õpetada, keeruline asju selgeks teha
-
puudub reaalne suhtlus eakaaslastega
-
arvutit vahel raske lapsega jagada, kuna tegemist kodukontoriga
-
natuke liiga palju rolle, millega korraga kohaneda (lapsevanem, õpetaja,
treener)
-
puudub võimalus tegeleda spetsiifilise huvitegevusega (nt ujumine)
Ettepanekud
koolile
-
et õpetaja nägu meelest ei läheks, siis ehk mõni tund otse?
Mida ma lisaks teha saan? Keskenduda positiivsele ehk asjadele, mis toimivad. Ja see õpetaja "näo näitamine" tuleb ka ära teha. Hetkel mõtlen, uurin ja konsulteerin, aga siis tahaks laste nägusid ka ikka näha.
Minu rutiin on tulemuslik olnud. Lisaks töö tegemisele olen päeva planeerinud ka konkreetsed pausid. Loodetavasti hakkab ka õpilastel välja kujunema kindel plaan koolipäevaks.
Kohvi tarbimist olen püüdnud ka piirata ja asendanud mõne tassi lihtsalt loodusliku mineraalveega.
Pildid lastevanemate erakogust