Distantsõppe 2. nädal

Teise nädala märksõnaks sai rutiin. Teada ju on, et igasuguse kriisiga toimetulekuks tuleb taastada, säilitada igapäevaseid kindlaid tegevusi niipalju kui võimalik.

Alustasin rutiinsete tegevustega pühapäeval. Valmistasin ette esmaspäevased koolitunnid õpilastele, et need siis nädalavahetusel veel ära saata.

Koolipäev algab minul kell 09.00 arvutis. Meilide, suhtluste üle vaatamine, vajadusel vastamine. Lõunaks järgmise koolipäeva esialgne konspekt valmis. Siis päevaülesannete lahenduste pildistamine. Päeva teises pooles konspekti vormistamine. Õhtul lähevad üles nii lahendused kui ka järgmise päeva plaan. Ja nii neljapäeva õhtuni välja. Reeded olen planeerinud õpilastele selliselt, et jääks aega lugemiseks, vajadusel nädalatööde lõpetamiseks, projektidega tegelemiseks. Ise püüan igal õhtul kella poole kuuest arvuti kinni panna. Pärast seda kontrollin suhtlust veel vaid telefonist.

Kuidas neil seal koduses õppes läheb? On neid vanemaid, kes mulle kirjutavad. Kirjutatakse, et on raske ja aeganõudev. Aga sedagi, et laps on väga iseseisev ning on näha, et koolis on õpetatud õppima.

Lisaks küsis ka kool nädala eest tagasisidet. Kokku oli vastajaid 13, mis on pisut vähem kui pooled peredest (osad, kes ei vastanud on kirjutanud otse mulle Stuudiumisse). Üldiselt said lapsed ise hakkama. Üksikutel juhtudel oli vaja näpuga järje ajamist. Enamasti vajati vähest juhendamist.

Positiivsed aspektid

- hommikupoolne õppimine

- õpetaja juhised selged ja konkreetsed

- toredad, mitmekesised, hästi struktureeritud ülesanded

- mõistlik hulk ülesandeid

- laps sai palju õues olla

- laps on iseseisev, kohusetundlik

- päeva ülesannete fail ja kontroll-lehed

- koolitöö sai ruttu tehtud

- lapsevanem nägi oma lapse töödele keskendumist (seda erinevates õppeainetes)

- kõik söögikorrad veedeti perega

Negatiivsed aspektid

- keeruline on last distantsilt juhendada kui lapsevanem tööl

- ei oska ise õpetada, keeruline asju selgeks teha

- puudub reaalne suhtlus eakaaslastega

- arvutit vahel raske lapsega jagada, kuna tegemist kodukontoriga

- natuke liiga palju rolle, millega korraga kohaneda (lapsevanem, õpetaja, treener)

- puudub võimalus tegeleda spetsiifilise huvitegevusega (nt ujumine)

Ettepanekud koolile

- et õpetaja nägu meelest ei läheks, siis ehk mõni tund otse?

Mida ma lisaks teha saan? Keskenduda positiivsele ehk asjadele, mis toimivad. Ja see õpetaja "näo näitamine" tuleb ka ära teha. Hetkel mõtlen, uurin ja konsulteerin, aga siis tahaks laste nägusid ka ikka näha.

Minu rutiin on tulemuslik olnud. Lisaks töö tegemisele olen päeva planeerinud ka konkreetsed pausid. Loodetavasti hakkab ka õpilastel välja kujunema kindel plaan koolipäevaks. 

Kohvi tarbimist olen püüdnud ka piirata ja asendanud mõne tassi lihtsalt loodusliku mineraalveega.

     Pildid lastevanemate erakogust                                       

Distantsõppe 1. nädal

Oleme jõudnud esimese nädala lõppu ja aeg on vaadata pisut tagasi. Juba möödunud nädalavahetusel algasid ettevalmistused. Loomulikult pidin ju arvestama oma sihtrühmaga. II klassi õpilaste kasutajad on Stuudiumis eeskätt lapsevanemad. Kuidas teha nii, et õppeinfo oleks ühest kohast kättesaadav? Kuidas juhendada? Kuidas tagasisidet anda? jne, jne. Hakkasin päevade kaupa planeerima. Algselt oli arvutis lahti 6-7 lehekülge. Pidin tegema valiku, kust midagi otstarbekas kasutada on. Erinevad õpikeskkonnad tõrkusid, mis tähendas, et seal ülesannete sooritamine võib osutuda keeruliseks. Mõned kohad vajavad kasutamiseks paroole ja neid jagama hakata ei tundunud mõistlik. Alles jätsin ja järjehoidjasse lisasin need, mis avanesid ja laadisid kiiresti ning mida saab igaüks vabalt kasutada.

Kuna annan oma klassile kõik tunnid ise (v.a kehaline), siis tundus mõistlik koostada päeva kohta fail. Siinjuures ei arvestanud esimesel päeval sellega, et fail peab olema selline, mida saab avada erinevates nutiseadmetes. Sain targemaks ja leidsime sobiva vormingu. Iga päeva kohta tegin tunniplaani järgi ülevaate. Lisaks õpiülesannetele panin mõned meeldetuletused nt keelereeglitest. Teema ilmestamiseks lisasin juurde viiteid sobivatele lehekülgedele. Iga päeva peale planeerisin ka soovitusliku kehakultuuripausi. Päeva lõpus saatsin Stuudiumi vahendusel pildid päevatöö lahendustest. See võimaldas õpilasel teostada enesekontrolli. 

Kuidas on lood koduste töödega? Mina olen arvamusel, et II klassi õpilasele ei pea andma iga päev kodust tööd. Kuna nüüd on koolitööde läbiviimise osa langenud kodule, siis täiendavalt pole midagi igaks päevaks vaja. Olen andnud konkreetsed pikemaajalised ülesanded (raamatu lugemine, matemaatiline harjutuskeskkond, loodusõpetuse projektid). 

Tegelikult pabistasin ikka päris palju. Olen harjunud õppeprotsessi klassis vahetult juhtima. Alati saab koheselt kinnitust, kus suunas liigutakse. Ka näiteks tavalise teksti lugemine on koolis põnev protsess, sest tekivad küsimused. Nii jõuame arutluste ja arvamuste avaldamiseni välja. Alati pole ju ülesandelgi must-valge õige vastus, see sõltub põhjendusest.

Lapsevanemad on olnud mõistvad ning toetavad. Õpetajana on koolis lihtne, kõik mis õpetaja teha annab, tuleb ka ära teha kindla etteantud aja jooksul ja nii tehaksegi. Kodus on lapsevanemal keerulisem. Ikka püütakse vahel veiderdada või lihtsalt aega raisata. Mõni lapsevanem on olnud aga väga loov oma kodukoolis. Näiteks, kui meie klass pidi joonestama ja mõõtma oma ülesandes, siis sama pere "neljandik" tikkis selle ülesande pildiks. Nad ikka kirjutavad ka kuidas läheb ja soovivad õpetajale tervist ja vastupidamist. Nii armas! Loodetavasti jõuan mina ka kõiki innustada ja kiita.

Kuna minu klass on õhtuses vahetuses, siis hetkel ma ei teagi, millal nad toimetavad. Panen aga kirja oma tavalise päevakava hetkel. Äratuskell on pandud 8.30, aga seda pole veel kordagi vaja olnud, sest Messenger (õpetajate oma) tinistab juba varem. Olles kurssi viinud telefoni sõnumitega, avan arvutis järgmise õppepäeva faili. Nüüd hakkan planeerima tegevusi ning koostama konspekti. Sellega läheb lõunani. Vahepeal tuletan endalegi meelde, et silmad ja keha vajavad pausi. Siis vajab soe lõunasöök tegemist (mul on kodus ka üks koduõppe õpilane). Pärast lõunat pildistan päevaülesannete lahendused, mis peavad olema enne ka muidugi endal tehtud. Vahepeal otsin arvutist uusi materjale, keskkondi ja teen juba pikemaajalisi plaane. Õhtul panen üles pildid vastustega. Siis täidan ära päevikus järgmise päeva tunnikirjeldused ning lastevanematele läheb üles järgmise päeva tegevuste plaan. Tundub, et see failina saadetud variant on parim ning seda ka enamus vanemaid kinnitavad. Siis nii jätkangi.

Kokkuvõtvalt:
negatiivne - puudub vahetu tagasisidestamise ja suhtlemise võimalus õpetaja - õpilane, ei saa osa õpilaste emotsioonidest, infot tuleb palju erinevatest kanalitest ja oht on jätta midagi märkamata või tegemata, kohvi tarbin päeva jooksul liiga palju, telefoni tuleb kaks korda päevas laadida;

positiivne - saab teha tööd hommikupoolses vahetuses, süstematiseerimis- ja organiseerimisvõime on tõusnud, digipädevus suureneb, no ja kui ikka väsimus peal on, siis saab lihtsalt aja korraks maha võtta.

TEGELIKULT ALGAS TÄNA KA KEVAD!

                                                 Pildid lastevanemate erakogust

Tristaniga

Vaheajaga sai läbi ka meie klassi II ring, kes Sõber Karu võõrustas. Uut ringi alustas Tristan. Koos veedeti aega pere seltsis, prooviti uut kott-tooli, tähistati naistepäeva ja tutvuti Tristani viimase välisreisi kaisuloomadega.

Vaheaeg õpetaja juures