Distantsõppe 7. nädal

Viimane lühike nädal on ka nüüd otsakorral. Selle nädala põhieesmärgiks oli uues õpikeskkonnas hakkamasaamine. Õpetaja õppis, lugedes erinevate osapoolte juhendmaterjale ja siis püüdes distantsilt juhendada. Nüüd aga võib tõdeda, et katsetus on vilja kandnud ja kõik 27 õpilast on oma kaks kohustuslikku tööd edastanud. Miks seda vaja oli? Mõtlesin tegelikult siinjuures juba tulevikule. Tehes nüüd juba iga õpilane Stuudiumi kasutajaks, võimaldab see tal edaspidi ise üha enam õppeinfosüsteemis toimetada ja sellega seotud keskkondadesse pääseda. See omakorda annab võimaluse pääseda ligi e-õppematerjalidele, mis on olulised just distantsõppel olles. Ja välistatud pole seegi, et kunagi sellist õppevormi veel vaja ei läheks. Ma ei taha meelega panna kasutamiseks praegu eesti keele õppekomplekti, sest kardan, et siis teevad nii mõnedki kirjalikke harjutusi arvutis ja käekiri kannatab. Igasugune digipädevus tuleb loomulikult kasuks selles kiiresti muutuvas maailmas. Võin tunduda küll vanamoelisena, aga minu jaoks on õpilase koolitee alguses väga olulised lugemisoskus, seda just klassiväliselt loetud raamatute näol. Teiseks, kirjutamisoskus just loetava kirja mõistes. Ja kolmandaks, suhtlemisoskus, tehes seda läbi rühmatööde, arutluste ja ajurünnakute. Seda kõike tuleb arvestada ka distantsõppel olles. Raamatuid loevad paljud ja mõni tõeliselt mahukaid teoseid. Raamatute vastamine toimub praegu gruppides virtuaalses klassiruumis. Kirjutamise osas vaatan ka nädala tegevused üle selle pilguga, et ikka peaks midagi käsitsi ka kirjutama. 

Olen veel oluliseks pidanud seda, et õpilane saaks aru õpitava seosest päriseluga. Olen kindel, et käsitletavad teemad aitavad kodustel ka seda punkti täita.

Aga nüüd on aeg minna volbriöösse!

Pildid lastevanemate erakogust

Distantsõppe 6. nädal

See oli üks teistmoodi nädal, igas mõttes. Esmalt seetõttu, et vabariigis mujal oli õpilastel koolivaheaeg. Tegelikult jah, õpilastel, sest õpetajad teevad sel ajal ka tööd. Tavaliselt on siis aeg enesetäiendamiseks, paberite täitmiseks jne ehk siis tuleb teha palju muud peale õpetamise. 

Meie õpilastel oli koolinädal. Seoses tekkinud olukorraga olime otsustanud teha asju loovamalt. Nädalavahetusel koostatud nädala õpijuhis andis ka õpetajale ikkagi päris palju vajalikku taastumisaega. Eriti rõõmustasid silmad, et said ekraanivaba aega! Paindlik oli ka päevaplaan, sest ei pidanud väga kindlatel kellaaegadel tegema kindlaid tegevusi. Ei olnud palju suhtlust ka lastevanematega. Vastu tuli võtta vaid häid sõnumeid, kelle lapse "Kevade märkamise bingo" oli sooritatud. Ära jätsime ka iganädalase veebikohtumise. Raamatu vastamist virtuaalruumis oli vaid üks kord. 

Loodetavasti said ka pered kosutavat aega, et uuel nädalal juba lõpuni (22. maini) distantsõppel jätkata. 

Distantsõppe 5. nädal

Oli üks emotsionaalne nädal. Teade, et meie (minu) õpilastel jääb ära kevadine koolivaheaeg, tegi nii mõnelgi tuju halvaks ja meele mustaks. Mul õpetajana läks selle otsuse seedimisega ka aega. Olin minagi planeerinud ühe ekraanivaba nädala enamjaolt, ikka selleks, et silmade tervis on nüüdseks tunda andnud. Lugedes, kuulates põhjendusi, sain aru, et õppe jätkamine on siiski mõistlik. Lapsed saavad nädala jagu varem suvevaheajale ja siis on vaheaeg ehk ka juba nagu päris - sõprade, sugulaste seltsis ja vahvate ettevõtmistega. Ja tegelikult kui mõelda neid üleriigilisi soovitusi, kuidas õpilased võiks sel aastal vaheaega sisustada, siis tegemist on ju sisuliselt õpingute jätkamise võimalusega. Ka meie anname soovitused nädalaks, kus ei pea kinni pidama tunniplaanist, tegema hindelisi töid, edasi võtma uut osa. Kui see nädala planeerimine nüüd juba varakult ära teha ning täpsed õpijuhised sõnastada, peaks ka ma ise saama ekraanivaba aega enam. 

Tegelikult olekski pidanud tulema otsus just riiklikul tasandil, kuna vaheajal jätkub õpitegevus, küll teistmoodi ja teises mahus, siis annaks see ometi aluse lõpetada ka kooliaasta kõigil varem. 

Koolitegevusi jääb sellest nädalast iseloomustama hulk käelise tegevuse töid ning nädal tagasi veebikohtumisel välja pakutud idee teostamine. 

Kokkuvõtteks ma arvan, et sellistel murdumise hetkedel on ülioluline saada positiivseid emotsioone. Olgu selleks siis ilm, mõistev kolleeg, toetav lapsevanem vms. Ja tegelikult pean olema õnnelik, et seda head on ikka jagunud. Nüüd tulebki see hea endasse koguda ja edasi toimetada. Kui õpetaja on rahulik ja rõõmus, siis on seda lapsedki, siis nende vanemad, jne.

Hoidkem üksteist!

Pildid lastevanemate erakogust ja autorilt

Distantsõppe 4. nädal

Terve kuu siis nüüdseks eriolukorras toimetatud. Eriti hästi läheb pikemaajaliste töödega, olgu selleks siis retseptide katsetamine või taimede kasvatamine. Samuti vähem tähtis pole raamatute lugemine ning tegelikult peab rõõmuga tõdema, et minu õpilastele lugeda meeldib. Igaüks saab ise valida mida loeb või kellele loeb. Hea mõte tuli täna veebikohtumisel ühelt tüdrukult, kes arvas, et raamatute vastamist võiks teha läbi veebi. See on hea idee. Kuna klassis on õpilasi palju, siis võiks see toimuda grupeeritult. See annaks õpilasele võimaluse rohkem jutustada ja seda väiksemas rühmas. 

Õppimises tuleb aga ette veel ka täiesti uusi õppeteemasid ja siin saab vajadusel täiendavalt juhendatud. Loodetavasti pöördutakse kohe probleemi ilmnemisel ja keegi ei jää üksi oma murega.

Muidugi on hetkel kõigil mõttes see küsimus, et millal see olukord lõpeb. Jah, me harjume kõigega. Hetkel on selline töö- ja elukorraldus väga oluline, aga kindlasti ei jää ka tagasilöögid tulemata. Mul endal jääb viimasesse nädalasse olukord, kus kastsin teist korda oma elus ära aknalaual oleva kunstlille. Eks see näitagi seda stressi, mille tagajärjel hakkame eksima.

Lõpuks ei jäägi midagi muud üle, kui võtta välja lastevanemate saadetud pildid ja kõik tundub helgem - kasvõi natukenegi, kasvõi hetkeks!

Distantsõppe 3. nädal

Alustama peab sellest, et eriti suur heameel on saadetud käelise tegevuse töödest. Varem oli nii, et mina juhendasin protsessi ning minu silme all valmisid tööd. Nüüd saadan kirjeldused ning tööd valmivad koduste silme all. Seetõttu ongi hea, et mulle ka lõpptulemustest pilte saadetakse. 

Õppimine on toiminud ikka nii nagu eelmistel nädalatel. Kõik toimetavad - mina oma kodust ning pered siis omas rütmis. Olen saanud lastevanemate pilte lisaks käelise tegevuse töödest ka kirjatöödest. Pikemaajalised projektid saavad ka tagasisidestatud. Päevaülesannete puhul jääb esmaseks siiski õpilase enesekontroll õpetaja poolt saadetud piltide järgi. 

Täna sai tehtud ka esimene veebikogunemine. Sai ju lubatud ja siis tuligi teha. Loomulikult tekitab selline esmakordne ettevõtmine ikka segadust ka. Pärast Stuudiumit lugedes selgus, et mõni ei saanud kohe vajalikku kohta sisse. Loomulikult tekitas see ka õpetajas ärevust, aga me kõik ju õpime ning katsetame. Läbi veebi õppimist ma otstarbekaks hetkel ei pea, aga korra nädalas kõigi nägusid reaalajas näha on küll tore ja julgustav. Seda enam, et vaatamata tehnilistele viperustele, käis virtuaalkogunemiselt läbi 25 õpilast 27-st. Kuna enamus hääletasid sellise kokkusaamise poolt, siis kord nädalas jätkame. Selle eesmärk ongi eeskätt rohkem emotsionaalset laadi, aga ka selle osatähtsust ei saa alahinnata. Ja muidugi jäi kõlama see, et tahetakse kooli tagasi, päriselt.